kik est logo 1

 

Loodusõppepäev Energia Avastuskeskus (taotlemisel)

Loodusõppepäev Piusal minnakse mai kuus 2017

Loodusõppepäevad Jääaja Keskuses  (artikkel)

Loodusõppepäevad Sagadi looduskoolis ja Tallinna Botaanikaaias (artikkel)

Õppekäik Räpina paberivabrikusse (artikkel)

 

 

 

Õppereis Jääaja keskusesse ja Kalevipoja muuseumi

 

  

Ühel septembrikuu hommikul sõitsime kogu kooliga õppereisile Jõgevamaale.

 

Kõigepealt külastasime Kalevipoja muuseumi, kus räägiti muuseumi ajaloost ning

 

Kalevipojaga seotud lugusid ja legende. Giid näitas meile suurt käsikirja raamatut, mis on

 

puidust tehtud. See polnud originaalne, vaid järgi tehtud, kuna originaalne raamat on

 

soomlaste käes. Soomlased pole seda raamatut nõus tagasi andma. Samuti sai juba

 

varem õpitut kinnistada. Huvi pakkus lugu Kalevipoja mõõgast, mis pidi Kalevipoja

 

muuseumi lähedal järves lebama. Seda olevat isegi nähtud. Legendi järgi mees, kes selle

 

mõõga veest välja tõmbab, on järgmine Eesti kuningas. Võisime vaadata muuseumis

 

ringi. Seal oli väga palju vanaaegseid asju. Sai näha vanu kettaga telefone, tööriistu ja

 

vanemateaegset koolivormi: ruudulist seelikut ja sinist pluusi.

 

  

Järgmine peatuspaik oli Jääaja keskus. Esimesena hakkas silma filmist „Jääaeg“

 

tegelased Diego ja Manny. Nad olid nii suured, et ei saanud märkamatuks jääda. Jääaja

 

keskuse hoone oli kolmekorruseline ning tegevust ja uudistamist oli küllaga. Seal sai tähti

 

vaadelda, näha jääaja loomatopiseid: mammutit, koopalõvi ja ürghirve, vaadata erinevaid

 

filme looduse ja kliimamuutuste kohta ning katsetada ise huvitavaid asju. Saime ka

 

Saadjärvel parvega sõita. Järv asub Jääaja keskuse kõrval. Parvetamas me ei käinud

 

ainult lõbusõidul, vaid püüdsime erinevaid veetaimi ja täitsime töölehte, kuhu

 

pidime kirjutama taime nime ja tunnused. Veealune maailm on tohutult rikas.

 

Oli huvitav ja hariv päev.

  

Melany Lensin ja Mirabell Veli, 7. klass 

 

Irma Tooming, projektijuht 

 

 

Õppereis Sagadi looduskooli ja Käsmu meremuuseumi

 

24. mail osales  meie Holstre kool loodusõppepäeval Sagadi looduskoolis ja metsamuuseumis ning Käsmu Meremuuseumis.

 

Algul sõitsime kooliga Sagadi looduskooli. Saime teha testi, kus pidime nuusutama, kuulama ja katsuma, mis asi miski on. Saime ka

 

mikroskoobi all vaadata putukaid ja taimi. Käisime metsamuuseumis, kus anti meile paberlehed ülesannetega. Pidime otsima vastused lehele, kus

 

olid küsimused loomade, lindude, putukate ja puude kohta. Kõik vastused pidime leidma nendest ruumidest. Nägime erinevate metsloomade

 

topiseid, roosipuu, eebenipuu jt eksootiliste puude puitu, metsatööriistu, mida kasutatud läbi aegade ja palju muud põnevat.

 

 

 

 IMG 2417

 

 

Pärast seda läksime läbi metsa merd vaatama. Nii mõnigi sai jalad merre pista ja palju pilte teha. Saime imetleda ka Sagadi mõisahäärberi

 

 

uhket interjööri ja kaunist ümbrust. Käisime veel Käsmu Meremuuseumis, mille on loonud Arne Vaik. Tema oli meie giid, kes rääkis Käsmu

 

 

kui tuntud kapteniküla ajaloost, elanikest  ja sellest, millised olid esimesed laevad, millega sõideti. Väljapanekud olid seotud kõik merega. 

 

Käisime ka väikeses majakas ja rändrahnu vaatamas. Väga tore oli  omandada uusi teadmisi.

 

Mirabell Veli ja Melany Lensin

 

6. klass

 

 

 

 

 

Tallinna Botaanikaaias

 

Lastekaitsepäeval, 1. juunil osalesid nooremate klasside õpilased teiselgi loodusõppepäeval, seekord Tallinna Botaanikaaias.

  

Meile tuttavad tulbid ja nartsissid olid õitsemise lõpetanud, kuid see- eest pakkusid võrratut silmailu rikkalik iiriste ja laukude kollektsioon,

 

põnevate õitega ja meeldiva lõhnaga magnooliad ning palju einevaid puu- ja põõsaliike.

 

Kasvuhoonetes näitasid end troopikataimed- ehtne banaanipuu, kummipuu ja veel palju põnevaid taimi, mille keerulised nimed meelde ei jäänud.

 

Mõned nendest taimedest on tuttavad meile poelettidelt.

 

Meie kahe loodusõppepäeva tegemisi rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aitäh!

 

Irma Tooming

 

õpetaja, projektijuht

 

 

 

Loodusõppepäev Räpinas

 

Kevad on  väljasõitude ja põnevate tegemiste aeg. Nii ka Holstre koolis oli käesoleva aasta maikuu eriliselt kiire, sest erinevaid tegemisi, sõite ja

 

õppekäike jagus küllaga.

 

11. mail toimus kogu kooliperele loodusõppepäev Räpinas.

 

Meie elame ajal, mil loodusressursse veel jagub, kuid tulevikule mõeldes on oluline säilitada kasvavat metsa ja leida võimalusi taaskasutuseks.

 

Räpina paberivabrik on meie riigis ainuke järelejäänud paberivabrik, mis kasutab toorainena vanapaberit ja pappi. Seda põnevat protsessi  

 

käisimegi kogu kooliperega vaatamas.

 

Räpina paberivabriku kirjapandud ajalugu pärineb aastast 1728, mil  krahv  Löwenwolde omandas valdused Võhandu jõe äärses Räpinas  ja rakendas

 

jõe veerikkuse paberivabriku tööstuse tarbeks.

 

Algselt kasutas paberiveski linast kaltsu. Mäletan minagi oma lapsepõlvest, kuidas suviti liikusid kaltsukaupmehed  külast külla ja kogusid kaltsu.

 

Taaskasutaval tehnoloogial põhinev paberiveski alustaski tööd 1734. aastal.

 

Et aga Räpinas toodetud paber oli kõrgekvaliteediline, annab tunnistust asjaolu, et  Riia, Narva, Tartu, Pihkva, Velikije Luki ning Veliki Novgorodi

 

kohtu- ja riiklikes asutustes tohtis keiserliku ukaasi kohaselt kasutada vaid Räpina, tollaegse nimega Rappini, paberit, mille tundis ära vesimärkide

 

järgi.


Tootmist alustati käsitsitööna,  19. sajandi alguses töötasid paberiveskis juba kaltsujahvatamise hollendrid. Räpinas toodeti saksa ja rootsi meistrite

 

käe all laia paberi ja papi sortimenti ning tehti algust ka katusepapi valmistamisega 1832. aastal.

 

 

Oluline on teada fakte, et  1869.a. Tartus Eesti esimese üldlaulupeo noodid olid trükitud Räpinas valmistatud paberile, samuti  ajalehed „Postimees“

 

ja „ Sakala“, 1918.aastal iseseisvunud vabariigi rahatähed. Nõukogude võimu perioodil  tootis ettevõte peamiselt katusepappi ja

 

isolatsioonipaberit.

 

 

Täna töötab vabrikus 2005. aastal käivitatud  Prantsuse päritolu pakkenurkade liin ja põhitoodangu moodustavadki ekspordiks minevad pakkenurgad

 

ja papp.

 

Peale paberivabriku külastasime Räpinas asuvat Põlva keskkonnamaja jäätmeteemalist õppeklassi.

 

Õppeklassis saab tervikliku ülevaate jäätmete tekkimisest ja sortimisest, kogumisest ja vedamisest, taaskasutamisest, biokäitlusest, põletamisest

 

ja prügilasse ladestamisest. Õppetöö praktilist poolt toetasid videoklipid jäätmetest ning arvukad tootenäidised. Vahelduseks mängisime

 

prügisortimismängu, UV-lambi abil saime määrata plasti liiki ning vaadata, kuidas veega täidetud purgis kihistuvad eri tihedusega plastid.

 

 

Õppeklassis nähtu ja kuuldu pani tõsiselt mõtlema prügiprobleemi üle. Prügi on vallutamas maailma. Seda koguneb nii palju, et on aeg mõelda

 

kilekottidest loobumisele ning taaskasutuse aktiviseerimisele.

 

 

Maitsva lõuna sõime Räpina Aianduskooli sööklas. Hingele ja silmade pakkusid  naudingut õiterohked kasvuhooned, jalutuskäik vanas kaunilt

 

kujundatud pargis.

 

 

Meie loodusõppepäeva rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

Irma Tooming, õpetaja- projektijuht