Uudised

Kevade nädal 12. mai Eve All


Kevade nädalaid oleme Holstre koolis pidanud 16 aastat. Ajas on nädal pisut muutunud. kuid alati esmaspäeval, pärast lihavõtteid, on olnud pühademunade näitus. Tänane eriolukord ei saanud sellise näituse takistuseks, vaid suurendas osavõttu. 52 last saatsid ühe või mitu toredat fotot munadest ja kevadest suurele virtuaalsele munanäitusele. Lisaks silma rõõmustavale näitusele, said õpilased munade värvimise ja pildistamise ülesande  eest ka arvestuse.

Teine osa Kevade nädalast on viimastel aastatel olnud pühendatud "Aasta tegijad looduses" tutvustamisele. Toimuvad esitlused ja nädala lõpuks viktoriin. Sel aastal oma väiksema töökoormuse tõttu tegin kogu esitluse ise. See on üks ilmatu põnev protsess, mille tulemusena saan ise alati palju targemaks.

Seekord üllatas mind nahkhiirte kirev ja rohke maailm. Nahkhiirte liigirikkus imetajate hulgas on maailmas näriliste järel teisel kohal! Kõige väiksem neist on 2g raske ja tiibade siruulatusega 2,5 cm, suurim kaalub 1,6 kg ja siruulatus on 1,7m. Oma väikesi poegi kannavad emad seljas ka lennates.

Ka tuttpüttide pojad elavad mõne aja ema seljas, isegi lennates ja sukeldudes.Nende lindude üle poole meetri suurune pesa on umbes 60 cm vee all ja ainult 5 cm sellest on vee peal ning pesa on rohkem kui 7 kraadi soojem ümbritsevast keskkonnast.

Sain teada, et samblik on kooselu seene ja vetika või tsüanobakteriga, ka alpi põdrasamblik. Paneb mõtlema, et harilik valvik, aasta sammal, kasvab aastas vaid 1 cm. Kui kaua on siis kasvanud suuremad alad? 

Oranžika teelehe mosaiikliblika musti karvaseid röövikuid võime näha niiskematel niitudel või teede äärtes.

Tasub teada, et soo - neiuvaip pole korjamiseks ja teda võib leida madalsoodes, loo- ja rannaniitudel, aga ka kraavide ja karjääride aladel.

Huvitav oli lugeda, et aasta kala, lõhe, teeb oma sünnijõe põhja sabaga pesa, kuhu heidab marja ja et ka meie piirkonna künklikel aladel võib esineda erodeeritud muldasid, mida tuleb maaharimisel arvestada.

Pole veel nimetanud harilikku kuuske. Kuid kas teadsite, kus asub Ootsipalu, Eesti kõrgeima kuuse elupaik?

Viktoriin sündis mitmete õpetajate ühistööna. Meie Kevade nädala raames võttis viktoriinist osa 57 inimest, mille üle on väga hea meel. Kel veel isu uurida, võib vaadata kooli kodulehelt nii esitlust kui osaleda viktoriinis. 

 

Sirje Kannel

Holstre kooli kunstiõpetaja

Kevade nädalaid oleme Holstre koolis pidanud 16 aastat. Ajas on nädal pisut muutunud. kuid alati esmaspäeval, pärast lihavõtteid, on olnud pühademunade näitus. Tänane eriolukord ei saanud sellise näituse takistuseks, vaid suurendas osavõttu. 52 last saatsid ühe või mitu toredat fotot munadest ja kevadest suurele virtuaalsele munanäitusele. Lisaks silma rõõmustavale näitusele, said õpilased munade värvimise ja pildistamise ülesande  eest ka arvestuse.

Teine osa Kevade nädalast on viimastel aastatel olnud pühendatud "Aasta tegijad looduses" tutvustamisele. Toimuvad esitlused ja nädala lõpuks viktoriin. Sel aastal oma väiksema töökoormuse tõttu tegin kogu esitluse ise. See on üks ilmatu põnev protsess, mille tulemusena saan ise alati palju targemaks.

Seekord üllatas mind nahkhiirte kirev ja rohke maailm. Nahkhiirte liigirikkus imetajate hulgas on maailmas näriliste järel teisel kohal! Kõige väiksem neist on 2g raske ja tiibade siruulatusega 2,5 cm, suurim kaalub 1,6 kg ja siruulatus on 1,7m. Oma väikesi poegi kannavad emad seljas ka lennates.

Ka tuttpüttide pojad elavad mõne aja ema seljas, isegi lennates ja sukeldudes.Nende lindude üle poole meetri suurune pesa on umbes 60 cm vee all ja ainult 5 cm sellest on vee peal ning pesa on rohkem kui 7 kraadi soojem ümbritsevast keskkonnast.

Sain teada, et samblik on kooselu seene ja vetika või tsüanobakteriga, ka alpi põdrasamblik. Paneb mõtlema, et harilik valvik, aasta sammal, kasvab aastas vaid 1 cm. Kui kaua on siis kasvanud suuremad alad? 

Oranžika teelehe mosaiikliblika musti karvaseid röövikuid võime näha niiskematel niitudel või teede äärtes.

Tasub teada, et soo - neiuvaip pole korjamiseks ja teda võib leida madalsoodes, loo- ja rannaniitudel, aga ka kraavide ja karjääride aladel.

Huvitav oli lugeda, et aasta kala, lõhe, teeb oma sünnijõe põhja sabaga pesa, kuhu heidab marja ja et ka meie piirkonna künklikel aladel võib esineda erodeeritud muldasid, mida tuleb maaharimisel arvestada.

Pole veel nimetanud harilikku kuuske. Kuid kas teadsite, kus asub Ootsipalu, Eesti kõrgeima kuuse elupaik?

Viktoriin sündis mitmete õpetajate ühistööna. Meie Kevade nädala raames võttis viktoriinist osa 57 inimest, mille üle on väga hea meel. Kel veel isu uurida, võib vaadata kooli kodulehelt nii esitlust kui osaleda viktoriinis. 

 

Sirje Kannel

Holstre kooli kunstiõpetaja